Geodisain

Laupäeval, 28.01.2012, alustas Geodisaini neljas hooaeg. Tegemist on gümnaasiumi õpilastele mõeldud kursusega, mille raames õpilased õpivad tundma Eestis leiduvaid maavaras ning nende kaevandamismeetoditega. Kursuse raames valmib lõputööna makett. 2012 aasta kevadesemestril valmistavad õpilased maketi Maardu fosforiidilevila kohta.

Kursust viivad läbi TTÜ mäeinstituudi spetsialistid Gaia Grossfeldt, Vivika Väizene, Margit Kolats ja assistent Veiko Karu.

Esimesel kokkusaamisel rääkis maavaradest assistent Veiko Karu

Õpilased külastasid TTÜ Mäemuuseumi, et tutvuda varasemalt valminud makettidega ja muuseumi eksponaatidega

Juba alustati lõputööna valmiva maketi planeerimistöödega

Geodisain 2012 pildialbum

Meid huvitab geotehnoloogia!

2011-06-29T10:47:00.000+03:00

Tule õppima geotehnoloogiat! http://mi.ttu.ee/geotehnoloogia/

Sõnum tulevasele geotehnoloogia tudengile:
Geotehnoloogia eriala tagab laiahaardelise tehnika-, loodusteaduse ja keskkonnaalase professionaalsuse. Eriala lõpetanud spetsialistid on hinnatud ja oodatud mäenduse, geoloogia, maavarade, hüdrogeoloogia ja teistes lähedastes valdkondades. Geotehnoloogia erialane haridus tagab kõrge professionaaluse kõigi maavarade ja maapõue ressursside, sealhulgas põhjavee alal. Soovi korral on antud erialalt võimalik spetsialiseeruda nii keskkonna-, keskkonnaministeeriumi, keskkonnaametite spetsialistiks, keskkonainspektisooni järelevalveinspektoriks - kui energeetikavaldkonda. Väga hinnatud on antud eriala spetsialistid mistahes loodusteaduslikku inseneriharidust nõudva valdkonna erasektoris mäeinsenerist keskkonnamõju eksperdini.

Õpi korralik eriala

2011-06-27T09:45:00.000+03:00

Õpi korralik eriala

Vastuvõtt geotehnoloogia erialale Tallinna Tehnikaülikoolis alates 27.06.2011

2011-06-22T10:37:00.003+03:00

Vaata TTÜ-sse sisseastumisinfot veebilehelt: http://vastuvott.ttu.ee/

Mis on Geotehnoloogia?

Geotehnoloogia on õpetus maapõue kasutamisest. Geotehnoloogia harud on rakendusgeoloogia ja mäendus (mäetehnika). Eestis õpetatakse seda ainult Tallinna Tehnikaülikoolis!

Rakendusgeoloogia on inseneriteadus. Rakendusgeoloogia peamised harud on ehitusgeoloogia, hüdrogeoloogia ja maavarade geoloogia.

Rakendusgeoloogilised tööd on geoloogiline kaardistamine, maavarade ja põhjavee otsing, maapõue ja pinnase, s.h saastatuse ja saastekindluse uuring.

Mäendus on õpetus maavarade kaevandamisest. Kaevandamine on maavarade kaubastamine – protsess maavarade uurimisest mineraaltoorme turustamiseni.

Mäenduse peamised harud on maavara uurimine, allmaakaevandamine, avakaevandamine ja mäenduslik keskkonnakaitse. Mäendusega haakub jäätmeladustus ja allmaaehitiste (tunnelite, allmaaladude) rajamine.

Geotehnoloogia õppekava on rahvusvaheliselt akrediteeritud. Tule õpi omale huvitav eriala!

Kasulikke linke:

Mis on geotehnoloogia?

Mida minna õppima?

Mida üldse õppida?

Kuhu minna õppima?

Geotehnoloogia eriala Facebook'is

http://mi.ttu.ee/doktorandid/

Geodisaini seitsmes ehk viimane õppepäev Mäeinstituudis, 16.04.2011

2011-04-16T15:01:00.008+03:00

16. aprillil 2011 toimus Geodisaini kursuse seitsmes ehk viimane õppepäev Mäeinstituudis.

Kursuse lõputööks meisterdati mõõtkavas purustussõlme makett välitööl nähtud Väo lubjakivikarjääri purustussõlme põhjal. Lõputööd juhendasid Mäeinstituudi projekteerija Tennobert Haabu ja spetsialist Margit Kolats.

Maketi tegemise ja tööjaotuse arutelu:

Makett valmimas:

Makett valmis:

Tunnistuste kätteandmine:

Grupipilt:

Geodisaini kuues õppepäev Mäeinstituudis, 09.04.2011

2011-04-09T19:17:00.007+03:00

09. aprillil 2011 toimus Geodisaini kursuse kuues õppepäev Mäeinstituudis.

Sel korral käidi välitööl Väo lubjakivikarjääris, kus kaevandab Väo Paas OÜ. Välitööl tutvusid õpilased karjääris kasutatava kaevandamistehnoloogiaga ja masinatega. Õpilased mõõtsid ära purustussõlme detailid, et teha kursuse lõputööks mõõtkavas purustussõlme maketti. Välitööd juhendasid Mäeinstituuti projekteerija Tennobert Haabu, Mäeinstituudi spetsialistid Ain Anepaio ja Margit Kolats. Täname koostöövalmis Ivar Maristit Väo Paasist.

Purustussõlm:

Purustussõlm:

Rambi pikkuse mõõtmine:

Geodisaini neljas õppepäev Mäeinstituudis, 12.03.2011

2011-04-03T12:54:00.000+03:00

12. märtsil 2011 toimus Geodisaini kursuse neljas õppepäev Mäeinstituudis.

Sel korral oli loengu teemaks "Allmaakaevandamine", kus tutvustati lähemalt allmaakaevandamise avamise- ja transpordiviise, raimamise tehnoloogiaid ja allmaakaevandamisel kasutatavaid masinaid. Loengu lugejaks oli Mäeinstituuti projekteerija Tennobert Haabu.

Kursuse harjutusliku osa viis läbi Mäeinstituudi spetsialist Ain Anepaio. Harjutustunnis tutvuti programmiga Blender ja projekteeriti Ain-i juhendamisel kaevandust.

Geodisaini viies õppepäev Mäeinstituudis, 26.03.2011

2011-03-26T09:30:00.008+02:00

26. märtsil 2011 toimus Geodisaini kursuse viies õppepäev Mäeinstituudis.

Sel korral tehti laboritöid. Laboris puurisid ja saagisid õpilased endale pliiatsitopsid põlevkivist. Lisaks tegid õpilased punktkoormustesti (PLT), et määrata puuritud materjali survetugevust. Laboritöid juhendasid Mäeinstituuti projekteerija Tennobert Haabu, Mäeinstituudi spetsialistid Ain Anepaio ja Margit Kolats.

Saagimine:

Puurimine:

Pliiatsitopsid:

Punktkoormustest (PLT):

Geodisaini kolmas õppepäev Mäeinstituudis, 19.02.2011

2011-02-19T09:18:00.007+02:00

19. veebruaril 2011 toimus Geodisaini kursuse kolmas õppepäev Mäeinstituudis.

Sel korral oli loengu teemaks "Avakaevandamine", kus tutvustati lähemalt avakaevandamise viise, avakaevandamise etappe ja avakaevandamisel kasutatavaid masinaid. Loengu lugejaks oli Mäeinstituuti assistent Karin Robam.

From Geodisain, 19.02.2011

Kursuse harjutusliku osa viis läbi Mäeinstituudi spetsialist Vivika Väizene. Harjutustunnis tutvuti erinevate projekteerimise valdkondadega ja rajati iseseisvalt karjäär kasutades mäendustarkvara MapInfo ja WMS rakendust.

From Geodisain, 19.02.2011

Geodisaini teine õppepäev Mäeinstituudis, 12.02.2011

2011-02-12T14:01:00.006+02:00

12. veebruaril 2011 toimus Geodisaini kursuse teine õppepäev Mäeinstituudis.

Sel korral oli loengu teemaks "Mõõtevahendid", kus tutvustati lähemalt mõõteseadmeid, mida kasutatakse väli- ja laboritöödel. Loengu lugejaks oli Mäeinstituuti laborant Anton Timofejev.

Praktiline osa jagunes kolmeks:
1. Uuriti mikroskoopidega kivimite struktuuri, juhendajaks oli Mäeinstituudi projekteerija Tennobert Haabu.
2. Mõõdistati tahhümeetriga aatriumit, juhendajaks oli Markšeideriasjanduse labori juhataja ja Mäeinstituudi spetsialist Ain Anepaio.
3. Mõõdeti müramõõtjaga kohviautomaadi müra, juhendajaks Mäeinstituudi spetsialist Margit Kolats.

Mikroskoobiga kivimite uurimine:

Tahhümeetriga mõõdistamine:

Müramõõtjaga mõõtmine:

Geodisaini esimene õppepäev Mäeinstituudis, 29.01.2011

2011-01-30T16:20:00.006+02:00

29. jaanuaril 2011 toimus Mäeinstituudi kolmanda Geodisaini kursuse esimene õppepäev.

Päeva alustati õpilaste tutvumisvooruga. Siis tutvustas Mäeinstituudi laborant Anton Timofejev kursuse sisu ja pidas loengu teemal "Geoloogia, Geotehnoloogia ja Mäendus".

Kursuse praktilise osa viisid läbi Mäeinstituudi projekteerija Tennobert Haabu ja Mäeinstituudi spetsialist Margit Kolats.

Praktilises osas koostasid õpilased ruumilisi mudeleid.

Mäemuuseumi ruumiline mudel:

Mäemuuseumi panoraam:

Koppa ruumiline mudel:

Põlevkivi karjääri maketi ruumiline mudel:

Alustab geodisaini kolmas kursus, 29.01.2011 kuni 16.04.2011

2011-01-11T15:20:00.009+02:00

Laupäeval, 29.01.2011 kell 10.00 alustab Geodisaini kolmas kursus.

Kursuse eesmärgiks on tutvustada õpilastele, meid ümbritsevat keskkonda. Kasutades selleks erinevaid õppemeetodeid. Kursuse raames on palju isetegemist.

Mis asub meie jalge all, kus kohast me saame maavarasid, kuidas need on tekkinud, kuidas nende kasutamine mõjutab meie igapäeva elu - ja paljudele teistele küsimustele leitakse vastused.

Tegevuskava näeb välja selline:

Ajakava:29.01.2011-16.04.2011, Tallinna Tehnikaülikool

29.01.2011
10:00-13:30	Saame omavahel tuttavaks. Tutvume kursuse sisuga ning teeme ise 3Dmudeli. Tegevuse ülevaade
12.02.2011
10:00-13:30	Tutvume mõõteseadmetega, mida kasutatakse teadustöös ning mõõdame TTÜ ümbrust. Tegevuse ülevaade
19.02.2011
10:00-13:30	Räägime maavarade avakaevandamisest, projekteerime endile karjääri. Tegevuse ülevaade
12.03.2011
10:00-13:30	Tutvume allmaakaevandamise tehnoloogiaga ning projekteerime endile maa-aluse salakäigu. Tegevuse ülevaade
26.03.2011
10:00-13:30	Teeme väikse katsetöö ja vaatame kui kõva üks kivi võib olla. Tegevuse ülevaade
09.04.2011
10:00-13:30	Välisekspeditsioon, kus kasutame oma teadmisi ja mõõdame objekti. Ruum: TTÜ
16.04.2011
10:00-13:30	Kursuse lõputöö teostamine, valmib maastikumakett. Ruum: TTÜ

Geodisaini kursuse seitsmes ehk viimane kohtumine, 03.04.2010

2010-04-03T16:04:00.006+03:00

Laupäeval 03. aprill 2010 toimus TTÜ mäeinstituudis Geodisaini kursuse seitsmes ehk viimane kohtumine.

Sel korral tehti lõputööks makett Peeter I laskemoonaladude piirkonnast.

Õpilased jagunesid kahte kolme liikmelisse meeskonda. Meeskondadele anti valida, et kas kujutada korrastatud ala kus on uus linnaosa või praegust olukorda. Mõlemad grupid otsustasid kujutada praegust olukorda nii hästi kui võimalik põhinedes eelmise korra välitööle.

Esimesel grupil oli maketi asukohaks Paldiski maantee äärne piirkond koos tranšeega, maketil kujutati pooliku käiku ja ühte hoonet.

Teine grupp tegi maketi neljandast käigust, kus on astangu peal 4 varinguauku ja peale jäi ka kaks lagunenud hoonet.

Juhendajateks olid TTÜ Mäeinstituudi doktorant ja maavarade kaevandamise õppetooli assistent Veiko Karu ning TTÜ Mäeinstituudi magistrant ja maavarade kaevandamise õppetooli spetsialist Margit Kolats.

Esimene meeskond:

Teine meeskond:

Esimese meekonna makett valmimas:

Teise meeskonna makett valmimas:

Mõlemad meeskonnad töös:

Esimene meeskond ja nende valminud makett:

Teine meeskond ja nende valminud makett:

Geodisaini kursuse kuues kohtumine, 20.03.2010

2010-03-20T14:28:00.006+02:00

Laupäeval 20. märts 2010 toimus TTÜ mäeinstituudis Geodisaini kursuse kuues kohtumine.

Sel korral toimus välitöö Astangul - Peeter I laskemoonaladude piirkonnas. Välitöö eesmärgiks oli ülevaate saamine Astangu objektist, et saaks teha viimasel kohtumisel lõputööks maketi, mis peaks kujutama endast linnaosa planeeringut. Kavandatavatest plaanidest saab lugeda artiklit "Astangule kerkib elu- ja arikvartal".

Välitöö käigus jagunesid õpilased kaheks rühmaks.
Esimene rühm tutvus varemetes olevate majadega klindi ees. Grupi juhendajaks oli TTÜ mäeinstituudi doktorant ja maavara kaevandamise õppetooli assistent Veiko Karu.
Teine rühm uuris klindi sisse rajatud hobuseraua kujulisi laskemoonaladusi. Grupi juhendajaks oli TTÜ mäeinstituudi magistrant ja maavara kaevandamise õppetooli spetsialist Margit Kolats.
Välitöö tegi raskemaks saabunud sula ilm ning lume rohkus. Kõik pidasid kenasti sellele vaatamata hästi vastu ning sai peetud selle aasta esimene piknik.

Viimane kogunemine toimub 03.04.2010 TTÜ mäeinstituudis.

Viies tegevuskord, 06.03.2010

2010-03-06T14:29:00.008+02:00

Laupäeval, 06.03.10., kogunes Geodisain 2010 kursus TTÜ mäeinstituuti.
Viiendal kokkusaamisel oli fookuses laboratoorsed tööd mäeinstituudi laboris ning makettide põhjal kaevandamistegevuse kirjeldamine.

Laboratoorseid töid juhendas TTÜ mäeinstituudi spetsialist Ain Anepaio ning kaevandamistegevuse kirjelduse juures konsulteeris TTÜ mäeinstituudi doktorant ning assistent Veiko Karu.

Laboritööna valmistasid kursusel osalejad kivimist pliiatsitopsi.

Makettideks olid põlevkivi kaevandamise allmaamaket ning liivakarjääri makett.

Liivakarjääri makett:

Põlevkivi allmaa kaevandamise makett:

Kaevandamistegevuse kirjeldamiseks olid abistavad küsimused: Kuidas kaevandatakse? Milliseid masinaid kasutatakse? Milliseid tarkvarasid kasutatakse projekteerimiseks? Kui palju on töötajaid? Kus kaevandatavat maavara kasutatakse? Kui palju tuleb investeerida? Mitu aastat saab kaevandada? Mis saab peale kaevandamise lõpetamist? Kuidas korrastatakse?

Liivakarjääris kaevandamise kirjeldust vaata siit

Põlevkivi allmaakaevandamise kirjeldust vaata siit

Jälle kohtutakse kahe nädala pärast ning siis minnakse välitööle Tallinna ümbruses.

Põlevkivikaevandamise kirjeldus

2010-03-06T13:47:00.004+02:00

Geodisain 2010 osalejate kirjeldus põlevkivi kaevandamisest. Maketi alusel.

Kaaspanustajad: Thea,Raik, Ann, Lauri, Kaupo, Taavo

Teema: Põlevkivikaevandus, allmaakaevandus.

Seletuskiri: Allmaakaevandamist kasutatakse maavarade kaevandamiseks, mis asuvad maapõues ning on kättesaamatud avakaevandamisel.

Enne kaevandamist: Kõigepealt on vaja luba keskkonnauuringuteks. Luba saadud tuleb viia läbi mitmeid keskkonnalaseid uuringuid, näiteks kivimitugevuse määramine, põhjaveetaseme määramine, maavara paiknemine kihtides. Seejärel tuleb taotleda luba kaevanduse rajamiseks. Kui luba olemas, siis on otstarbekas koostada kaevanduse projekt, plaan ja arengukava. Eelnevalt on tehtud keskkonnamõjude hindamine, taotletud kõik vajalikud load (vee erikasutusluba, kaevandamisluba jt load). Rajatud on vajalikud hooned töölistele.

Maavara kaevandamine: Maa alla pääsetakse vertikaal- ja kallakšahtide kaudu. Kasutatakse kamberkaevandamise meetodit, mis tähendab seda, et osa maavarast jäetakse toetama kaevandust ennast. Seejärel tuleks rajada kaeveõõned, mis on kooskõlas vastava projektiga ning mis võimaldavad juurdepääsu maavara lasundini. Kaeveõõnte rajamise käigus tuleks mõelda ka toestamise ja turvalisuse peale. Kaevanduse toestamiseks võib kasutada erinevaid vahendeid, näiteks toestusankrut, hüdroposti või hüdraulilist toestikku. Maavara kättesaamiseks puuritakse seina augud ( sisse pannakse lõhkeaine), lõhkamise käigus saab kätte maavara. Pannakse tööle lintkonveier, millega transporditakse lõhatud põlevkivi. Kasutatakse veel buldoosereid, allmaakallureid, mäekombaine, piikvasaraid ning erineva otstarbega puurmasinaid. Kaevandada võiks umbes 50 aastat ning pärast kaevanduse lõppemist võiks kaevanduse täita tuha ja tsemendi seguga. Töötajaid on üsna palju. Kaevandatavat maavara kasutatakse elektrienergia saamiseks. Kaevandada saab seni, kuni maavara on kättesaadav ning pole ammendunud ( u 50a).

Sulgemine: Pärast mõne aastast põlevkivi kaevandamist täidetakse kambrid tuha ja tsemendi seguga ja suletakse ligipääs kaevandusele, pärast varu ammendumist. Maapealne kaevandusala korrastatakse, tasandatakse ning taastatakse kaevanduseelne lähedane seis. Rajatakse park, kus inimesed saavad oma vaba aega veeta.

Avakaevandamise kirjeldus

2010-03-06T13:33:00.006+02:00

Geodisain 2010 osavõtjate kirjeldus liivakarjääris kaevandamisest. Maketi alusel.

Kaaspanustajad: Thea,Raik, Ann, Lauri, Kaupo, Taavo

Teema: Liivakarjäär

Vajalikud uuringud ja load: Kõigepealt peab taotlema kaevandusload ja teostama mitmesuguseid keskkonnauuringuid, teinud keskkonnamõju hindamise ning teostanud vajalikke mõõtmisi. Kui kõik vajalikud load taotletud ja kätte saadud, siis tuleb ette valmistada karjääri projekt, mida saab edukalt teha MapInfo Professionali.

Kaevandamine: avakaevandamine, välispuistanguga karjäär.

Karjääri rajamist alustati metsa langetamisega, seejärel eemaldati muld koos taimejuurtega, et liivale ligi pääseda. Pärast raietöid tuleb eemaldada pinnasekate, rajada teedevõrk ja karjäär varustada elektriga. Seejärel toimub kasvupinnase koorimine ja ladustamine. Alguses saab liiva pinnasest lihtsamini kaevandada, aga hiljem kui tekib probleeme veega, siis on võimalik kas liiva tekkiva veekogu põhjast välja pumbata või kasutada pika noolega ekskavaatorit. Liiva väljavedu toimub peamiselt kallurveokitega. Inimesi töötab karjääris vähe, kuna enamjaolt kasutatakse masintööjõudu. Liiva kaevandamise kaks moodust: kaevandamine pikanoolega ekskavaatoriga või liiva väljapumpamine karjääri põhjast. Liiv pumbatakse välja koos veega ning tekkinud kuhjadest nõrgub vesi välja, jättes alles vaid liivakuhjad. Maavara saab edukalt kaevandada vähemalt 10 aastat.

Masinad: kasutatakse erineva suurusega ekskavaatoreid, pumpasid, veokeid, buldoosereid ja kopplaadureid. Maavara äravedu toimub veokitega.

Kasutusala: kaevandatavat maavara kasutatakse näiteks ehituses, tee-ehituses, kui liiv on piisavalt kvaliteetne, siis toodetakse ka sellest klaasi.

Sulgemine: Kui maavara on ammendunud, saab maavara kaevandamise lõpetada projekti alusel. Säilima peab inimeste ohutus, keskkond. Sulgeme karjääri , jätame järvenõo, tasandame ülejäänud pinnase, kuhu veame tagasi ladustatud pinnase ja loome ilusa pargi, kus inimesed saaksid vaba aega veeta ning istutatakse puid.

Geodisaini kursuse neljas loengukord, 20.02.2010

2010-02-20T14:45:00.001+02:00

Laupäeval, 20.02.2010, toimus TTÜ mäeinstituudis Geodisaini kursuse neljas loengukord. Sel korral pidas loengu allmaakaevandamisest (tehnoloogiad, masinad jms) TTÜ mäeinstituudi spetsialist ja Markšeideriasjanduse labori juhataja Ain Anepaio.
Kursuse praktilise osa viis läbi samuti TTÜ mäeinstituudi spetsialist Ain Anepaio. Praktilises osas koostasid õpilased Surpac Vision tarkvaraga kaevanduskäikude mudeli.

Mudeli koostamine:

From Geodisain 2010

Geodisaini kursus loengus:

From Geodisain 2010

Geodisaini kursuse kolmas loengukord, 06.02.2010

2010-02-06T09:45:00.008+02:00

Laupäeval, 06.02.2010, toimus TTÜ mäeinstituudis Geodisaini kursuse kolmas loengukord.

Sel korral pidas loengu avakaevandamisest (tehnoloogiad, masinad jms) TTÜ mäeinstituudi doktorant ja Rakendusgeoloogia õppetooli assistent Karin Robam.

Kursuse praktilise osa viis läbi TTÜ mäeinstituudi spetsialist ja Mäetööde projekteerimise labori juhataja Vivika Väizene. Praktilises osas koostasid õpilased mäeeraldise plaani.

Mõõdistamine TTÜ campuses, 30.01.2010

2010-01-30T14:29:00.007+02:00

Laupäeval, 30.01.2010, toimus teise kursuse teine loengukord. Seekord jõudsid kohale kõik kursusel olijad.

Teemaks oli Maapõu – mis asub meil jalge all, kuidas me seda kõike mõõdistame.
Praktilises osas toimus tahhümeetriga mõõdistamine, geodeetiliste kindelpunktide otsimine ning konkreetse koha põhjal vajalike mõõdistuste kirjeldamine. Praktilise tegevuse jaoks jagati kursus kaheks grupiks.

Mõõtmisvahendeid tutvustas TTÜ mäeinstituudi doktorant ja assistent Veiko Karu.
Praktilisi harjutusi juhendasid spetsialistid Margit Kolats ja Ain Anepaio.

Tahhümeetriga mõõdistamisel mõõdistati Mäendustingimuste labori tagust ülikooliõue.

Üheks kindelpunktiks oli TTÜ füüsikahoone nurgas asuv punkt: 1.klassi reeper 90094.

Pildid laupäevasest tegevusest:

Järgmine kokkusaamine toimub 06.02.2010, kui teemaks on avakaevandamine.

Geodisain 2010

2010-01-16T13:44:00.004+02:00

Täna, 16.01.2010, alustas Geodisain: geoloogia, maavarad, majandus teine kursus.
Kursusele on registreerunud 9 õpilast, neis esimesel korral jõudis kohale 7.

Geodisaini esimese kursuse lõpetamine

2009-04-04T14:30:00.000+03:00

04.04.09 lõpetas esimene geodisaini kursus. Kõik kursuse edukalt läbinud said tunnistuse. Kursuse läbis edukalt 9 noort. Tehti ka traditsiooniline pilt kopas.

Sisetöö - maketi meisterdamine

2009-04-04T14:14:00.001+03:00

Laupäeval 04.04.2009 tuldi kokku juba seitsmendat korda. Seekord meisterdati eelmisel korral külastatud Astangu maketti. Meisterdamisest võttis osa 8 geodisainerit.

Läbiviijateks olid TTÜ mäeinstituudi spetsialistid Ain Anepaio ja Margit Kolats.

Välitöö Astangul

2009-03-21T17:43:00.008+02:00

Laupäeval 21.03.2009 tuldi kokku juba kuuendat korda. Seekordne tegevus oli sama praktiline kui viies kord, kuid see kord tehti tööd välitingimustes.

Läbiviijateks olid TTÜ mäeinstituudi spetsialistid Ain Anepaio ja Margit Kolats ning projekteerija Tennobert Haabu.

Tööd tehti kahes grupis. Mõlemad grupid mõõtsid varingu auke, stolli suuet ning nõlva profiili.

Varingu augu mõõtmine

Stolli suudme mõõtmine

Nõlva profiili mõõtmine

ja tulemus

Grupipilt

Välitöö toimub 21.03.2009

2009-03-19T21:37:00.003+02:00

Kuues kokkusaamine toimub välitöö käigus.

Külastatakse objekti Astangul.

Välitööks vajalik:
- riided vastavalt ilmale (et külm ega palav ei hakkaks)
- soovitav on jalga panna kummikud ja villased sokid
- tuleks arvestada, et riided võivad määrduda

Laupäevast tegevust juhendavad Ain Anepaio, Karin Robam, Tennobert Haabu.

Kohtume laupäeval

Laboritöö ja kaevandamise kirjeldamine

2009-03-07T16:25:00.000+02:00

Laupäeval 07.03.2009 tuldi kokku juba viiendat korda. Seekordne tegevus oli suuresti praktiline.

Läbiviijateks olid TTÜ mäeinstituudi spetsialistid Gaia Grossfeldt, Ain Anepaio, assistent Veiko Karu ning laborant Anton Timofejev.

Tegevus oli jagatud kaheks:
1) Laboritööd - igaüks meisterdas endale kivimist pliiatsitopsi

2) Avakaevandamise ja allmaakaevandamise kirjeldamine makettide alusel.

Avakaevandamine

Allmaakaevandamine

Moodustus 4 tiimi. Kolmes tiimis oli 2 isikut ning ühes tiimis 3 isikut.

Tiim 11 tulemus: kliki siia
Tiim 12 tulemus: kliki siia
Tiim 21 tulemus: kliki siia
Tiim 22 tulemus: kliki siia

Tiim nr 11

2009-03-07T16:15:00.000+02:00

Tiim 11: Andrian ja Raul

Allmaakaevandamine

Viidi läbi uuringud, mille tulemusel selgus, et 150 meetri sügavusel leidub majanduslikult kasulikku maavara, graniiti. Seejärel koostati vastav projekt. Pärast kaevandamisloa saamist rajati kaks šahti, millest üks oli varuväljapääs. Siis hakati rajama kaevekäike. Kõik käigud ja šahtid toestati kindlalt, sest projektiga oli ette nähtud kaevanduse avalikku kasutusse andmine. Kaevandamine toimus kambris, mis oli kolme korruseline. Igal korrusele rajati kaks paralleelselt asetsevat puurkäiku. Korruste vahele rajati ramp, mille kaudu said liikuda erinevad masinad erinevatele korrustele. Kaevandamist alustati kambri sügavaimalt korruselt. Teostati lõhketöid. Nii liiguti järjest üles poole. Graniit transporditi veolõõride kaudu veokäigu ja šahtini, kust see toimetati maa peale. Graniit töödeldi kaevanduse ligidal paiknevas ettevõttes. Kui kaevandamine lõpetati rajati kambrisse kontserdisaal.

Avakaevandamine

Kõigepealt otsiti sobiv lubjakivi maardla, milles nähti majanduslikku otstarvet. Esmalt teostati mitmeid uuringuid. Leides, et see ala on sobiv kaevandamiseks, koostati projekt. Peale kaevandamisloa saamist alustati lubajakivi kihi pealt mulla eemaldamist ja üleliigse vee välja pumpamist. Mullast enamik transporditi minema. Seejärel alustati lubjakivi kaevandamist. Kõigepealt puuriti kivimisse augud. Siis pandi aukudesse lõhkeaine, mille õhkimise tulemusel kobestati maapind. Nüüd hakati lubjakivi kokku koguma, et see killustikuks purustada ning tarbijatele müüa. Kui projektis ette nähtud maavara hulk sai kaevandatud, siis alustati karjääri korrastustöid. Kaevandatud karjääri projekt nägi ette tehisjärve ning teiste vabaaja veetmise kohtade (näiteks restoran ja seikluspark) rajamist. Peale korrastustöid peatati vee välja pumpamine ning karjäär täitus veega. Seega peale korrastustöid ning ala avamisel inimestele oli antud projekt lõpetatud. Hiljem selgus, et valminud puhkeala kõrval on veel kaevandamiskõlblikku lubjakivi . Selle kaevandamiseks koostati lisaprojekt, milles nähti ette uue karjääri rajamist ning hiljem tehisjärve laiendamist.

Tiim nr 12

2009-03-07T16:10:00.000+02:00

Tiim 12: Veronika ja Siim

Allmaakaevandamine

Maa sisse puuritakse 150m sügavusele šaht, mis võimaldab juurdepääsu maavara lasundini. Pärast šahti valmimist hakatakse rajama kaeveõõnte võrku, mis on vajalik koristustööde alustamiseks ja maavara transpordiks. Veokäike rajatakse puur- ja lõhketöödega ning need toestatakse vastavalt tingimustele. Veokäigud peaksid olema piisavalt suured, et masinad, näiteks kallurautod, saaksid nendes liikuda. Kaevandamisel kasutatakse erinevaid koristusväljade süsteeme. Antud kaevandus on suurte kambritega kaevandus. See tähendab seda, et maavaralasund jaotatakse kambriteks, millede vahele jäävad tugisambad, mis vähendavad maapinna varisemisohtu.
On suur kamber, mis jaguneb kolmeks tasandiks ja on alt kolmnurkse kujuga, mille tipp on suunatud allapoole. Korruste vahel liikumiseks on rajatud rambid ehk kallakkäigud. Kui ülevalpool õhkida kivimeid, siis need langevad alla kolmnurga tippu ehk laadimispunkti, kuhu on rajatud veokäigud, mille kaudu siis graniit veetakse erinevate masinatega, näiteks kopplaaduritega, veokäike mööda šahtideni ning sealt tõstetakse maapinnale.
Sel moel kaevandatakse maavara mitmest kambrist korraga. Kui kaevandamine on lõppenud võib rajada nendesse kambritesse näiteks muuseume, kontsertsaale, tunneleid, parklaid, hoidlaid nt. tuumajäätmete ladustamiseks, elektrijaamasid, sõjalisi rajatisi, spordirajatisi või isegi lõbustusparke.

Avakaevandamine

Maketiks on Väo karjäär.
Karjääri rajamise eesmärgiks on lubjakivi kaevandamine. Nagu Põhja-Eestile iseloomulik, asub lubjakivi maapinna lähedal, seega on otstarbekas avakaevandamine. Antud karjäär asub majanduslikult väga soodsas piirkonnas. Kaevandamise alustamiseks on vaja eemaldada katend ehk puud-põõsad ja õhuke mullakiht. Seda nimetatakse ka kasvupinnase koorimiseks. See ladustatakse karjääri lähedal, et seda hiljem millekski ära kasutada, näiteks karjääri sulgemisel.
Kaevandama hakatakse 25 meetri kõrgusel merepinnast. Põhjavesi asub aga viie meetri sügavusel. Selleks, et kaevata 15 meetri sügavune karjäär tuleb põhjavesi karjääri alalt välja pumbata, mille jaoks on tarvis vee erikasutusluba. Põhjavesi pumbatakse lähedal asuvasse veekogusse. Antud juhul Pirita jõkke.
Maavara kaevandamiseks kasutatakse erinevaid meetodeid. Esiteks, puur-lõhketöid. Selleks puuritakse maa sisse augud, kuhu asetatakse lõhkematerjal. Teiseks, kaevandamine freeskombainiga, millega on võimalik võtta kindla paksusega kihte ja programmeerida sügavust. Kolmandaks, erinevate masinatega kobestada pinda ja see hiljem laadurite ja buldooseritega kokku koguda. Väo karjääris kasutame me kõiki neid meetodeid. Maavara transporditakse karjäärist välja veokitega mööda kaldteid.
Kaevandamise lõppedes tuleb kaevandatud ala korrastada. Seega tuleb karjäär muuta inimsõbralikuks. Kuna kaevetööde lõppemisega lõpetatakse ka vee väljapumpamine ning karjäär täitub veega. See tähendab seda, et meil tekib väike veekogu, mille äärde on mõistlik rajada veespordikeskused ja supelrannad ning muud meelelahutuskeskused ja isegi elamuid.

Tiim nr 21

2009-03-07T16:05:00.000+02:00

Tiim 21: Elion ja Daria

Allmaakaevandamine

Tegemist on 150 meetri sügavuse graniidikaevandusega. Maapinnale pääseb mööda vertikaalšahti skipiga ja kongiga.Kaevandamine toimub suurte kambritega.
Lõhkamistöödega, mida teostatakse lõhkamistööde passi alusel, alatakse sügavamalt ning pärast tekkinud kambri puhastamist liigutakse töödega kõrgemale. Kambritest viiakse maavara välja mööda veolõõre, mis on veokäikude kaudu ühendatud väljapääsuga.
Maavara transporditakse kaevanduse käikudes mobiiltranspordiga ja vertikaalšahtis köistranspordiga. Mobiiltranspordimasinatest kasutatakse kallurautosid ja kopplaadureid. Kopplaadur tõstab lõhatud materjali kallurveokisse, mis viib maavara väljapääsuni, kust maavara jõuab maapinnale skipi abil.
Peale kaevandustööde lõppemist võib kaevandus kasutust leida ohtlike jäätmete laona, tänu erilistele akustilistele omadustele kontserdisaalina või kaevandusmuuseumina.

Avakaevandamine

Pealt avatud kaevandust nimetatakse karjääriks.
Kuna kaevandati allpool veepiiri, siis oli vaja karjäärist vett välja pumbata. Seda sai teha lähedalasuvasse Pirita jõkke. Selleks oli vaja vee erikasutusluba.
Kaevandamine algas puurlõhketöödega. Lõhatud materjali tõstis ekskavaator puistangusse kust teiste masinatega lubjakivi eemaldati ja killustikuks peenestati. Üle jäänud materjal kuhjati aherainemäkke.
Pärast rekultiveerimist on suurem karjäär täitunud veega. Kuumaastik on korrastatud ja rajatud on puhkekuurort seikluspargi, paadilaenutuse, kalatiigi ja liivarannaga. Külastajate majutamiseks on rajatud hotellid , kus kohalikud inimesed saavad tööd teha. Ka paadilaenutuses ja seikluspargis leiavad inimesed tööd. Talvel saab aherainemäelt suuskadega alla sõita ja seal leiavad tööd suusainstruktorid. Võidakse korraldada ka suusa-, lumelaua- või muid võistlusi ja nende pealt saab mäeomanik teenida. Väiksemasse karjääri on rajatud elektrijaam. Lähedal asuvate elumajadeni tööstusmüra ei jõua, sest karjääri 10 meetri kõrgused seinad toimivad müratõkkena.

Tiim nr 22

2009-03-07T16:00:00.000+02:00

Tiim 22: Viktoria, Evelin ja Samo

Allmaakaevandamine

Kirjeldus: Ettevalmistustööd- Viiakse läbi geoloogilised uuringud- pinnaseproovid, maa mõõtmised, mõjude hindamine põhjaveele, kohalikule elanik- ning keskkonnale- ja koostatakse projekt maavarade kaevandamise ning kaevanduse sulgemise järgse planeeringu kohta, taotletakse kaevandusluba, masinate hankimine.
Avamine- Kaevandusväli avatakse vertikaalse šahtiga, toestatakse kõik põhišahtid, avamiskaeveõõned, rajatakse masinate hooldus-, montaaži plats, kaevõõnte võrk, mis on vajalik koristustööde alustamiseks: veokäik, ramp, esimene ja teine alakorrus, ramp, mis ühendab esimest ja teist alakorrust, vertikaalsed õhutusšahtid, veolõõr, puurkäigud, puurlehvik, veetõkkesüsteemide rajamine, toodangustreki ja kogumiskäigu rajamine.
Kaevandamine- Toimub lõhketööde alusel kambersüsteemis, paksu kihti kaevandatakse alakorrusel strekkide puurimise ja lõhkamisega, põhitransport toimub korrusel mööda veokäiku, puur- lõhketööd viiakse läbi puur-lõhketööde passi alusel, maavara maa peale tõstmiseks kasutatakse skipptõstet
Koristustööd- Maavara massiivist lahtimurdmine, lahtimurtud maavara laadimine transpordivahendile (laadurveokile),
Sulgemine- Seadmete demonteerimine, veetõkete rajamine, maa peale avanevate kaeveõõnte suudmete sulgemine, maapealsete abirajatiste likvideerimine, suletud kaevanduse disainimine muuseumiks.

Avakaevandamine

Ettevalmistus: Esmalt viiakse läbi geoloogilised uuringud- uuritakse maavarade lasumistingimusi, omadusi, määratakse kasutusa alad, määratakse mõju põhjaveele, ümbruses asuvatele asulatele ning keskkonnale-; taotletakse kaevandamis luba, vee erikasutusluba; teostatakse vee kõrvaldus.
Kaevandamine: kaevandusviisiks aukkaevandamine- karjääris kaevandades jääb järgi auk-, kaevandamine toimub karjääri ees, masinad liiguvad mööda rampe. Karjääri tüübiks on välispuistanguga karjäär- katend veetakse karjäärist välja.
Kaevandatakse 10 meetri sügavusele. Maapind 25 meetrit, veetase 20 meetrit ja karjääri keskmine sügavus 15 meetrit merepinnast.
Etapid:
1)Katendi eemaldamine e. maavara paljandamine.
*karjäärivälja ettevalmistamine- metsaraie, teede, elektriliinide ehitamine, kuivendussüsteemi rajamine.
*Kasvupinnase (mulla) koorimine ja ladustamine. Teostatakse buldooserite või skreeperitega.
Pehme katend eemaldatakse buldooseri või ekskavaatoriga.
2) Maavara väljamine. Katend kobestatakse freeskombainiga, puur-lõhketöödega ning laaditakse kallurile ning veetakse puistangusse.
3) Kaevandatud ala korrastamine.
Kaevandamine peatatakse projekti alusel, kaevandatud alal tagatakse inimeste ohutus, keskkonna ja ehitiste säilimine. Lõpetatuks loetakse siis, kui projektis ettenähtud tööd on teostatud: maa on korrastatud, kaevandamata varu maha kantud.

Korrastamine- Rajatakse tehisjärv (5 meetrit sügav), seikluspark (10 meetri sügavusel), puhkeala, restoran, parkla, paadilaenutus- tingimused aja meeldivalt veetmiseks.

Allmaakaevandamine

2009-02-21T18:10:00.005+02:00

Laupäeval 21.02.2009 tuldi kokku juba neljandat korda. Seekordseks teemaks oli allmaakaevandamine.

Teoreetilise ja praktilise tegevuse läbiviijateks olid TTÜ mäeinstituudi spetsialistid Gaia Grossfeldt ja Ain Anepaio.

Teoreetilist osa luges Gaia ning praktilise tegevuse viis läbi Ain.

Gaia tegi ülevaatliku loengu allmaakaevandamisest ja allmaarajatistest ning näitas filme. Aini juhendamisel teostasid kursandid allmaakaevanduse projekteerimist.

Loeng allmaakaevandamisest

Kaevanduse projekteerimine

Avakaevandamine

2009-02-07T16:18:00.003+02:00

Laupäeval 07.02.2009 oli kolmas loengukord. Sellel korral oli teemaks avakaevandamine.
Teoreetilist osa luges TTÜ mäeinstituudi spetsialist Karin Robam ning praktilise tegevuse viis läbi TTÜ mäeinstituudi spetsialist Vivika Väizene.

Karin tegi ülevaatliku loengu avakaevandamisest ning näitas filme. Vivika juhendamisel teostasid kursandid avakaevandamise projekteerimist.

Pilt: Avakaevandamise projekteerimine

Pilt: Projekteerimine käib täies hoos

Geodisainist lugu Mente et Manus

2009-01-31T18:14:00.002+02:00

Jaanuarikuu viimases Mente et Manu numbris ilmus artikkel Geodisaini esimesest kursusest.

Artiklit elektroonselt saab lugeda siit, vaata lehekülge nr 3.

Tutvumine mõõtmisvahenditega

2009-01-31T14:43:00.003+02:00

Laupäeval, 31.01.2009, toimus kursuse teine loengukord. Temaatikaks oli Maapõu – mis asub meil jalge all, kuidas me seda kõike mõõdistame ning praktilises osas toimus mõõtmisvahenditega tutvumine.

Ühe praktilise tegevusena toimus GPS positsioneerimise harjutus õues. Tajutav õhutemperatuur oli mõõdistamiseajal -10 kraadi Celsiuse järgi. Selle tulemusena sülearvuti hakkas natuke tõrkuma ja poolrühma mõõtmistulemused ei salvestunud.

Pildil ühe poolrühma mõõdistamistulemus.

Pärast õues külmetamist siirduti TTÜ mäeinstituudi laborisse. Seal tutvuti teiste mõõtmisvahenditega: Elektrontahhümeeter, kivimipuur, kivimisaag, punktkoormustester, üheteljelise pingedeformaatoriga jne.

Pildil: geodisaineritest laborandid

Pildil: katsetulemusi jälgimas.